Ajalugu

Linnulennul läbi 250 aasta

Koolielu alguseks Kuustes loetakse aastat 1765, mil Liivimaa kindralkuberner George von Browne’i poolt välja antud koolipatendi põhjal avati Lõuna-Eestis arvukalt külakoole, sealhulgas ka Vana-Kuuste vallas Sipel. Esimeseks õpetajaks oli Jaan Põkka, lapsi oli koolis 28.

19. sajandi alguses oli Kuuste piirkonnas kaks kooli: Tõõrastel ja Sipel. 1861-1893 töötas Sipe kooli juhatajana rahva hulgas väga hinnatud Peeter Pähn. Kui toimus üleminek vene õppekeelele, tuli tal vähese keeleoskuse tõttu ametist loobuda. Teine kool Tõõrastel koguni suleti õpetaja keeleoskuse puudumise tõttu.

1897-1912 oli Sipel koolmeistriks ja juhatajaks Pihkva Kooliõpetajate Seminari lõpetanud Jaan Laurson, kes tegi palju kooli ja kohaliku kultuurielu heaks. Tema eestvedamisel loodi Kuustes laulu- ja mänguselts Koidula. Algul käidi koos rehetubades, kuid 1904. aastal ehitati seltsile mõisahärra von Siversi toetusel oma maja. Laurson oli aastaid seltsi hingeks ja juhatajaks.

1903. aastal nimetati Sipe vallakool Vana-Kuuste 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. Kuna riigikoolide eest hoolitseti rohkem, olid ka Sipel loodud õppetööks head tingimused. Kool sai üsna suure raamatukogu, oli rikkalikult pildimaterjali, mineraalide ja taimede kogud ning isegi „udupildiaparaat“, millega korraldati kahe nädala tagant pildivaatamisseansse. 1905. aastal oli ministeeriumikooli 16 lõpetaja seas ka tulevane kirjanik Henrik Visnapuu, kes mälestusteraamatus „Päike ja jõgi“ meenutab soojusega oma lapsepõlve ja õpinguid Kuustes. 1909. aastal lõpetas kooli Julius Kuperjanov.

Eesti Vabariigi aastail sai Kuuste koolist uuesti Sipe 6-klassiline algkool. Õpilaste arv oli sel ajal 120-140 piires. Aastail 1912-1944 töötas koolijuhatajana Eduard Pügi. 1926. aastal avati koolis avalik raamatukogu. Nii õpetajad kui ka õpilased osalesid aktiivselt seltsides, kohaliku näiteringi hinge Juhan Luukase juhendamisel lavastati „Libahunt“, „Kauka jumal“, „Vedelvorst“ jm. Peoõhtutel laulis kooli koor ja esines õpilasorkester. Kool korraldas ekskursioone ja matku Virumaale, Pühajärvele, Tartusse, Taevaskotta ja mujale. Õpilaste ujumisoskust arendati Küti järves. Sipe algkoolis õppis 1920. aastatel major Paul Maitla, üks neljast eestlasest, kes pälvis Sinimägede lahingute eest Raudristi Rüütliristi. 1930. aastatel lõpetasid kooli tulevane kirjanik Kalju Kangur ja kunstnik Lembit Saarts.

II maailmasõja ajal sai kool rängalt kannatada. Selle territooriumi tabas 17 suurtükimürsku, tuleroaks said kõrvalhooned, kaev ja õunaaed. Koolimaja jäi küll enam-vähem terveks, kuid selles peatunud punasõdurid hävitasid mööbli, õppevahendid, raamatukogu ja kooli arhiivi. Õppetöö katkes mõneks ajaks ja jätkus 1945. aastal.

1951. aastal toodi kool üle Vana-Kuuste mõisahoonesse, kus asusid seni Kuuste külanõukogu, sidejaoskond, rahvamaja ja raamatukogu. Uuel õpetajate kollektiivil tuli alustada päris algusest – teha remont ning muretseda ümbruskonna koolidest mööbel ja õppevahendid.

Sipele jäi 1. klass kuni 1961. aasta suveni. Praeguseks hävinud maja asemele paigutas koolipere 2000. aastal mälestuskivi, meenutamaks hariduselu algust Vana-Kuuste mail.

1960ndate aastate keskel õppis koolis üle 200 lapse ja õpilaste arvu kasv tekitas suure ruumikitsikuse. 1967. aastal valmis nelja klassiruumiga juurdeehitus, mis võimaldas minna osaliselt üle kabinetsüsteemile. Samal ajal korrastati mõisapark, rajati spordiväljakud ning ehitati klaaskasvuhoone. Looduskaitse all oleva pargi hooldamisel tehtud suure töö eest nimetati Kuuste kool 1966. aastal parimaks kooliks looduskaitse alal. 1970. aastatel kujundati koolimaja vahetu ümbrus heakorrastusplaani järgi ümber. 2000. aasta kevadel pälvis kool Kauni kodu konkursil peaministri tänukirja ja mastivimpli.

Kuuste koolil on auväärsed muusika-, spordi- ja matkatraditsioonid. Mudilas-, laste- ja poistekoor osales enamikul vabariiklikel ja kohalikel laulupidudel. 1966. a alustas tegevust puhkpilliorkester Richard Nemvaltsi käe all, koolil oli ka keelpilliorkester. Kuuste spordipoisid ja -tüdrukud on olnud võidukad väravpallis, kergejõustikus, murdmaajooksus ja jõutõstmises. Viimastel aastatel kogub populaarsust jalgpall. Jalgsi-, suusa- ja jalgrattamatkadel on külastatud paljusid Eesti kauneid paiku ja käidud kaugemalgi. 1990. aastatel tegutses koolis teotahtelisi õpilasi ja õpetajaid ühendav Q-klubi.

Kuuste kooli õpilased on aktiivselt osalenud aineolümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel ja mitmesugustes projektides. 1998. aasta kevadel taaselustati mitmeid õppeaineid hõlmav õpilastööde näituse traditsioon. Edukalt tegutseva kooli näiteringi lavastused on korduvalt tunnistatud Tartumaa parimateks.

Kuuste kool väärtustab oma kodukandi kultuuri ja ajalugu. Kirjandustundides käsitletakse Henrik Visnapuu mälestusteraamatut “Päike ja jõgi”. Kalju Kanguri sünnipäeval toimub lasteluule etluskonkurss algklassiõpilastele. Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi sünnipäeva tähistatakse sõjalis-sportliku võistlusmänguga ja juubelitähtpäevi koos naaberkoolide, Kaitseliidu ja Kuperjanovi ÜJP esindustega. Meeles peetakse ka vabadussõja Reola lahingu aastapäeva.

Aastatel 2004-2007 osalesime Integratsiooni Sihtasutuse projektis “Vabaduse teekond”, mis viis meid Eesti vabadusvõitlusega seotud paikadesse Lõuna-Eestis, Lätis, Ida-Virumaal, Saaremaal ja Põhja-Eestis. Kuuste kooli õpilased ja õpetajad on osalenud õpetaja Kersti Kivirüüdi eestvedamisel Euroopa Noorte ja Comeniuse projektides. Õppereisid Aserbaidžaani, Poolasse, Itaaliasse, Bulgaariasse, Hispaaniasse, Slovakkiasse, Türki on aidanud õpilastel tundma õppida erinevate rahvaste kultuuri ja eluolu.

Liitusime mõisakoolide programmiga ja 2015. aasta suvel osalesime edukalt külastusmängus “Unustatud mõisad”. Kuuste kool on valitud Tartu Ülikooli innovatsioonikooliks, mis tähendab uusi arenguvõimalusi ja värskeid ideid. Oleme ühinenud ka Tervist Edendavate Koolide võrgustikuga ja kiusamisvastase programmiga KiVa.

Koolimaja on meie kandi haridus- ja kultuurielu keskpunkt. 2001. aastast asub siin Kuuste raamatukogu, saal on nii kooliperele kui ümbruskonna rahvale tähtsaks kogunemiskohaks. 2007. aastal kohandati koolimajja ruumid lasteaiarühmale. Seoses mudilaste arvu kasvuga lisati 2010. aastal mõisahoonele lõunatiivaga sümmeetriline põhjatiib veel kahe lasteaiarühma jaoks. 2011. aastal ehitati kooli parki Vana-Kuuste seltsimaja, kus on ruumid nii noortele kui naisseltsile. Äsja on valminud renoveerimisprojektid nii koolihoone kui pargi uuendamiseks.

Kuuste koolis on töötanud palju häid õpetajaid, kes on pälvinud kodukandi rahva lugupidamise. Kogu oma poole sajandi pikkuse õpetajatöö pühendasid Kuuste lastele Milvi Padjus, Tiiu Sumberg ja Liidia Piir. Nende õpetusel alustasid oma kooliteed mitme põlvkonna koolijütsid. 39 aastat juhatas edukalt kooli spordielu hilisem õppealajuhataja ja direktor Hele Kilg. 27 aastat töötas matemaatikaõpetajana Richard Nemvalts, kes oli aastakümneid ka Kuuste muusikaelu eestvedajaks, tegutsedes orkestrijuhina, laulu- ja pillimehena nii koolis kui rahvamajas. Üle 20 aasta töötasid koolis direktor Heino Hindriksoo, bioloogiaõpetaja Hilja Hindriksoo, muusikaõpetaja Helitar Kala, matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja Anne Lindström, kasvataja Laine Ernits. Oma kooli patriootideks on jäänud vilistlased Heli Nemvalts, Asta Kask, Kaido Mark ja Ludmilla Arujõe, kes on nüüd Kuuste koolis õpetajad. 23 aastat loodusaineid õpetanud Anne Palumets valiti 1998. aasta kevadel vabariiklikul õpetajate konkursil Õpetaja Lauri preemia laureaadiks. Tartumaa Aasta Õpetaja tiitli on pälvinud õpetajad Heli Nemvalts (1999), Tiiu Sumberg (2003), Marju Orion (2004), Rein Härmoja (2007) ja Õnne Ints (2014). Õpetaja Milvi Padjust autasustati 2001. aastal Kambja valla teenetemärgiga. Ajalooõpetaja Kersti Kivirüüt tunnistati 2012. aastal Eesti enim silma paistnud noorsootöötajaks. Üle 40 aasta on maitsvat koolitoitu valmistanud kokk Ilme Kern.

Ülevaate koostasid Heli Nemvalts ja Anne Palumets